Blog

Jutlus

  |   Jan'i blogi   |   No comment

Seoses oma praeguse tööga otsin Soomest eeskujusid. Üks nendest on kindlasti Heikki Kinnunen – suur näitleja ja väga hea koomik. Mulle väga meeldib tema skets “Saarna” (“Jutlus”). Väga täpselt ja hästi tabatud kirikuõpetaja karakter. See tekst, mida ta esitab on klassikaline mõistukõne, mis tabab naelapead igal ajastul. Tegin omaltpoolt koduse tõlke neile, kes soome keelt ei valda. Head nädalavahetust!

 

*

Tänases jutluses pöörame pilgud sinna kus tehakse otsuseid. Olgu see tagasihoidlik lugu meile siis teejuhiks ja õpetuseks.

 

Kui inimese keha loodi, siis kõik kehaosad tahtsid saada juhiks. Aju ütles, et kuna mina mõtlen, siis peaksin mina juhiks saama. Jalad ütlesid, et kuna meie viime inimest sinna kuhu ta tahab minna, peaksime meie juhiks saama. Silmad ütlesid, et kuna meie näeme ja hoiatame inimest kõikide ohtude eest, peaksime hoopis meie saama juhiks. Sama rääkisid ka kõik teised kehaosad – kõik tahtsid saada juhiks. Lõpuks pani isegi prrrrrrseauk ette, et tehtagu temast juht! Kõik teised kehaosad hakkasid naerma – nii loll mõte. Prrrseauk juhiks!? Noh, prrrseauk muutus pahuraks, haavus, läks umbe ja lakkas toimimast. Selle tagajärjel jäi aju palavikku, silmad hakkasid kuivama, jalad muutusid vedelaks, käed lõdvaks, süda ja kopsud hakkasid üles ütlema. Lõpuks kõik kehaosad palusid aju, et tehtagu siiski prrrseaugust juht. Ja nii sündiski! Kõik kehaosad jätkasid oma tegevust ning prrrseauk sai nüüd juhti mängida ja paska toota.

 

Mis me sellest loost siis õpime?

Selleks, et saada juhiks ei pea olema geenius, vaid piisab sellest kui olla tavaline, lihtlabane prrrseauk.

 

 

No Comments

Post A Comment